Juri Pootsmann Tuleta
Keerleb hetki alguses
Mustades ja valgustes
Pilvi tuultes, silmi huultes
Tühjad toad ja varjulised teed
Tuleta, tuleta
Tuleta mul meelde ilma
Tuleta, tuleta
Jäid mul meelde mureta
Näe, kardinad seal liiguvad
Süles hoiab loojuv päike õhtu viimast laulu
Liiva tunned jalge all
Südamest viib päevi tuul
Laintele on uinumas
Vaiksed mõtted õhtused
Kaugemale vaatame
Taevastest nii kullastest
Tuleta, tuleta
Tuleta mul meelde ilma
Tuleta, tuleta
Jäid mul meelde mureta
Alguses, valguses
Videviku alguses
Õhtused kõhklused
Päike loojub õhtuteks
Kesksuve raskeid õhke
Keerleb ümber, suminaid
Valgeid lehti raamatuis
Varjudesse autodes
Tuleta, tuleta
Tuleta mul meelde ilma
Tuleta, tuleta
Jäid mul meelde mureta
Alguses valguses
Videviku alguses
Õhtused kõhklused
Päike loojub õhtuteks
Mäletad, kui valged olid meie päevad?
Mäletad, kui suured olid taevad?
