Ott Lepland Avatud
Kõik nii kummaline näib
See võit nüüd
Mu kannul käib
See tee lõhkunud on mind
Olen siin
On öö saanud päevaks mul
Uinun alles hommikul
On laul mu kaaslaseks sel teel
Kõnnin veel, ikka veel
On avatud
Mu hing ja meel
Kuid haavatult end
Tunnen enda sees
Mu silmades on kirjas
Kõik, mis ootab ees
Üks hetk
Üks ainus silmapiir
Kord kaos, kord hele valguskiir
Kord morn, kord südamlik on see
Kõnnin veel, ikka veel
Kõike, mida soovin öelda
Käib mu loodu varjus
Seda kõike, mida mõelda
Näib ehk liiga palju
See, kes kaduvusse näeb
Lõpuks igavikku jääb
